“Sach’akunaqa pachamamaqta p’achan”

14/03/2026

Sector Quechua

“Pachamamaqta sach’aqa p’achan, yakutaq llawarnin, mana ranqhanapaqchu, nitaq tukuchipunapaqchu” niq tata Fermín Vallejos, Raqaypampa. Payqa Yachaq (pensador). Qhawarina kay ruwayta, Central Regional Sindical Única de Campesinos Indígenas Raqaypampaqa (CRSUCIR), Mizque provinciapi, Cochabamba. Paykuna kawsakunku pampaspi (2.700 m.s.n.m), laderaspi, montepi ima (1.800 m.s.n.m) uywata uywakuspa, papa, sara, trigo, quinua, lacayus, iscariotes puquchispa. Monteqa recurso natural jina, chaywan kawsayninkuta yanapakullankutaq.

MONTEQA PACHAMAMAQTA P’ACHAN

1 Monte con todo animalitos

 

Centro de Formación Originaria de Altura “Fermín Vallejos” (CEFOA) yachay wasi, 2009 watapi yachakuqkuna investigacionta “Control y Manejo de Monte” nisqata ruwarqanku, territorionkupi runa masikunawan parlarispa, chay llank’ayninkuta siq’ispa (dibujos), qillqaspa, uk p’anqaman tukuchinku. Chayta ñawirisun.

 

Sach’aqa parata rikhurichin

 

5 Monte reforestar

 

 

“1986 wataspiqa monteqa q’umirlla karqa, sach’akuna jatuchiqraq tiyarqa, pisi llank’anaslla, runa pisi karqa, jatuchiqllapiraq llank’amuna karqa. Montepiqa sach’as, pastos, tukuy laya monte uywas, monte khurituspis kawsanku. Sach’aqa paratapis waqyan, rikhurichin”.

 

Uywata montemanqa wich’umuq (echadero) kayku

 

2 Monte echadero de ganado

“Pata jallp’akunapi tarpuyta tukuytawanqa, wawas, tata, mama, uywas, wallpitas, allqitu, misi, mankitasnintin, puquy aparisqa, muju aparisqa, burruspi, mulaspi monteman ch’usapuyku, chaypiñataq iskay killata jina kawsamuyku, sarata aswantaqa tarpuyku, pastoreo jallp’aspis karqaraq, chayman uywataqa q’umir tiempopi wich’umuyku”.

 

Kunan manaña sach’ata k’utumuykuchu

“Ñawpataqa montemanta llant’ata apamuna kaq, t’antapaq, aqha ruwanapaq wayk’unapaq. Wasi ruwanapaq kurkusta, maderasta apamullaqtaq kayku (kina kina, jarka, taku). Pampaspi forestación ruwarqayku chayrayku montemantaqa manaña sach’ataqa urmachimuykuchu.

Montepiqa jampi qhurakuna kallantaq

4 Monte jampi qhurakuna

“Montepiqa may chhika jampi qhurakuna tiyapuwayku (molle, chirimolle, khuru khuru, llave, wira wira, naranjillo, q’aralawa, katari papa, t’ankar, chinchirkuma, romerillo, yana p’uchunqura, tipa tipa, thurumi, wijuku, waqkuna ima. Tukuy ima unquymanta, chaywan jampikuyku; chaytaqa mana qunqaykumanchu”.

 

Runa miran, montepis chinkaripuchkan

 

3 Monte cortando árboles

 

“2003, 2004 watamanta kayman montesniykuqa manaña kikinchu. Runa miraptin aswanta llank’ana jallp’as montepi rikhuriykuchkan, yapakuchkallanpuni, monte chinkaripuchkan. Chhankas, wayq’us, miq’as, rumiraras, qaqasllaña puchun, chaykunata llank’anaman tukuchichkanku, montepi musuq jallp’a mana kanñachu”

 

Montepi imata ruwana kanman

– Manaña llant’asta apamunachu kanman, waqta mask’ana kanman.

– Watiqmanta nativa sach’ata churamuna kanman (Kina kina, soto, cedro, mara, chilikchi, tarku)

– Tarpuna jallp’ata muyuyninta jark’anapaq churana yana khiñi, t’ankar, soto, thaqu.

– Yakuta uywapaq, qarpanapaq rikhurichisunman, juturista jark’aspa, chilikchi, lamphasu, cola de caballo, cedro tarpuspa.

– Organización sindical jina normas comunales, usos costumbresta junt’achinan tiyan.

[yt_box style=»default» box_color=»#a3ddac» radius=»5″ yt_title=»Montes comunales e individuales» title_color=»#ffffff» ] En la Central Regional Raqaypampa (Laguna, Santiago, Salvia, Molinero, Raqaypampa) tenemos montes comunales e individuales. Los montes comunales son aprovechados colectivamente por todas las familias, de acuerdo a las normas comunales de la organización sindical. Los montes individuales son aprovechados principalmente por las familias que respetan los valores que nuestros abuelos nos han dejado, como la reciprocidad, solidaridad y protección a la Pachamama.

 

El monte en el territorio de Raqaypampa

La Central Regional maneja 3 pisos ecológicos: Pampa, laderas y monte. En la investigación del monte hemos conocido estos lugares: Chaqu Q’asa, Corral Q’asa, Limpias, Teja Mayu, Q’uñiq Mayu, Chaqu Mayu, Waranwayu, Jatun Pukara, Chaqu monte. En el monte viven estos animales silvestres: León, puma, oso hormiguero, venado.

 

¿Por qué es importante el monte?

– Del monte sacamos leña para la elaboración de pan, chicha y para cocinar.

– En el monte pastean nuestros animales y sirve como echadero para el ganado mayor.

– En el monte sembramos mayormente maíz, porque en las pampas produce poco.

– Del monte sacamos árboles y utilizamos para la construcción de viviendas, para hacer herramientas de trabajo como arado, yugo. Los árboles que más utilizamos:

     · Kina kina.

     · Jarka.

     · Tarku.

     · Soto.

     · Willka.

     · Mara.

     · Chhari.

     · Tipa.

     · Naranjillo.

     · Duraznillo.

     · Chillikchi.

     · Naqna.

     · Wapuru.

     · Thaqu.

     · Ch’akatiya.

     · Q’aralawa.

     · Molle.

     · Bandor.

     · Sawsi.

     · Q’illu tarku.

– En el monte se encuentra una mayor cantidad de plantas medicinales que utilizamos para curar muchas enfermedades. Algunas de estas plantas medicinales son: m

     · Molle.

     · Chirimolle.

     · Khuru khuru.

     · Llave.

     · Wira wira.

     · Naranjillo.

     · Q’aralawa.

     · Katari papa.

     · T’ankar.

     · Chinchirkuma.

     · Romerillo.

     · Tana uchunqura.

     · Tipa tipa.

     · Thurumi.

     · Wijuku, y otras.

[/yt_box]

 

6 Monte antes y ahora peligro

 
Ñawpata ajina karqa Raqaypampa territorio.                     Kunanri kay jina Raqaypampa territorio.

 
 

Redación: Julia Román M.

Más publicaciones

Wayk’urikuna: Chaqra patapi puquywan Jat’aqu Piqtu ruwarina

 “Kay q’umir tiempoqa tukuy imitata wayk’urikunchik, chaqra patapiqa tiyan tukuy laya q’umir...

Leer más 14/03/2026
Yachayninchik: CH’ILLKAMANTA LLIKT’A RUWARINA

Ch’illka llikt’ita misk’i, k’achitu queso quesolla, jatun llaqtamantaqa llikt’a mana misk’ichu,...

Leer más 14/03/2026
Yachayninchikta Kallpachaspa: “WATHIYA RUWARIKUNA, UQHARIY TIEMPOPI”

Periódico “Conosur Ñawpaqman” Norte Potosikama chimparirqa, yacharinapaq, qhawarinapaq, imaynatataq...

Leer más 14/03/2026
TODOS SANTOS RAYMI: Almasta yuyarispa paray pachaman yaykunchik (Video)

CENDA / 6 de Noviembre de 2020. Todos Santos raymi Aya Marq'ay (noviembre) killapi chayamun, Bolivia...

Leer más 14/03/2026
LEYENDA DE LA COCA

CENDA / 19 de agosto de 2020. - En bolivia la hoja de coca es sagrada, respetada en la Constitución...

Leer más 14/03/2026
Willarisqayki: Mallkumanta Imillamanta Quri Q’intimantawan

  WILLARISQAYKI: Comunidades campesinas indígenas originariaspiqa sapa ch'isi manaraq puñuykapusaspa...

Leer más 14/03/2026

Fermín Visite nuestra pagina web anterior
Fermín