Altamachi exige titularse como TCO, rechazando el saneamiento simple: “NUQAYKU TCOTA MAÑARQAYKU, INRAMANTA RESOLUCIÓN CONTRAYKUPI LLUQSIMUN”

14/03/2026

Sector Quechua

Comunidades de base de la Central Regional Indígena Originaria Campesina Quechua Aymara de Altamachi (provincia Ayopaya), ratifican y exigen titularse como Tierra Comunitaria de Origen (TCO), su territorio es de 272.009 hectáreas, es la segunda TCO más grande del Municipio de Cocapata, provincia Ayopaya.

La TCO – CSUTCOA fue la primera en titularse con una extensión de 250.000 hectáreas, siendo los dueños de ese territorio las comunidades de las Centrales Regionales Seqerancho y Colorado y comunidades de la Subcentral de Chillavi y Totorani, donde se respetan las normas y procedimientos propios de las comunidades.

“Base imatachus decisión toman, chayta ñawpaqman apana tiyan. Saneamiento comunalpiqa recursos naturalesta inquilinos  jinalla manejasun”.

Altamachipi “INRA runa purata maqanachichkan

Jesús Choquevillca, Subalcalde Distrito Altamachi, uyanpi INRAta nirqa: “INRA runapurata maqanachichkawanchik, INRAtaq Saneamiento Simpleta tanqan, compañeros nuqa munani kay Resoluciónta modificachinata”.

Jinallataq uk dirigente Altamachimanta nirqa: “Qankuna opositores munankichiq comunidadesta t’ipirquyta,  jallpata t’unarquyta. Kay kuraq autoridades INRAmanta garantizakunanku tiyan, modificakunan tiyan resolucionqa, porque mana mañasqaykuman  jinachu, ni jayk’aq mañarqaykuchu nuqayku SAN SINta, sinoqa TCOta nuqayku mañayku”

INRA departamental tal vez fallan Saneamiento Simple ruwaspa

Funcionarios INRA Departamentalmanta basespaq ñawpaqinpi pantasqankuta reconocerqanku, kikin INRA Nacional mana entienderqachu imaraykutaq Saneamiento Simple tanqakuchkasqanta, Central Regional Altamachi qallariyninmantapacha TCO mañasqanta.

Ajinapi técnico INRA Departamentalmanta nirqa: “Nuqapis llakiywan qhawarini, tumpa phiñanakus, divisiones ima kasqanmanta, qanquna Central Regional Altamachi jina desde un principio Saneamiento TCO. Nirqankichis, kunantaq wakinkuna munachkankichis saneamiento simple waqkunataq saneamiento TCOta, churakunaykichis tiyan de acuerdo, qankunamanta chayqa”.

“Es verdad sapa wata, sapa iskay wata autoridades cambian, seguramente qayna wata karqanku waq regionales, waq subcentrales, ma creenichu runas cambianankuta, sigue bases jallp’api kawsakuqkuna, tiyakuqkuna, base imatachus decisión toman, chayta ñawpaqman apana tiyan hermanos. Tal vez kay kallantaq, como wakin compañeros nichkarqanku, INRA departamental tal vez fallan, hay que reconocer, tal vez mana ukllapichu tukuchakuchkan kay saneamiento TCO nisqaykichiq  jina, kan chay fallas”.

“Qankuna yachankichiq imachus saneamiento comunitario, imachus saneamiento TCO, ukchhika diferencia tiyan, tukuy ima recursos naturales kapuwanchis kay jallp’anchis ukhupi, TCO tunpitawan patitapi, uk gradawan  patitapi, comunitariopiqa manejayta atisunchis recursosninchista inquilinos jinalla. TCO kaytawanqa piensanaña Autonomías Indígenas Originariaspi, chay principal diferencia, nuqanchik kikin gobiernakunachik, nuqanchik kikin decisiones ruwasun, menejanchik territorionchikta”.

TCOpi tiyan autogobierno

Representante Viceministerio Tierrasmanta nillantaq: “Qankunaqpata decisiónniykichis 2014pi, tukuy qankuna irmaykurqankichis TCO kananpaq, kunantaq wakin munankichis saneamiento simpleta, wakinkunataq TCOta. Qankuna kankichis usos, costumbresniyuq, uk qalluyuk, uk organizacionniyuq, atinkichis ruwayta TCOta. Jinallataq TCOpi tiyan autogobierno”.

TyT Altamachi2

Subcentral Machacaima nillarqataq: Qanchis subcentrales rechasanku Saneamiento Simple Comunitariota

Jinapi comunarios de base, dirigentes qanchis subcentralesmanta: Altamachi, K’umara, Jatun Rumi, Muñus Cueva, Machacaima, Incacasani, Villa Vinto ima, Central Regional Indígena Originaria Campesina Quechua Aymara Altamachimanta ratificanku decisionta Tierra Comunitarias de Origen (TCO) titulakunankupaq. Rechazanku Saneamiento Simple Comunitariota.

Dirigente Machacaima nillantaq: “Subcentral Machacaima jina compañeros y autoridades en general, nuqayku libremente saneamiento TCO kayku, mayqinchus como ejecutivo de región elaboranqa, payman apoyo kayku. Mana nuqayku cambiasqaykuchu de pollera, ni camisa”.

“Mana maqanakuspa de acuerdo churakunachis”

Comunario Subcentral Altamachi nirqa: “Sut’isituta kay autoridadesqa willawanchis, riparachiwanchis TCO convienewasqanchista, TCOwan tukuy imayna yanapasta tariyta atisunman, TCOllamanña kallparinanchista, ruwasqaña documentonchisqa, ukchhikalla faltawanchis documentospiqa,  basesmantapacha, sindicatosmantapacha uk carpetapi tiyapuwanchis wakichisqa uk Acta de Acuerdo TCOwan saneanapaq”.

“Imaptintaq waq documentos rikhurin Saneamiento Simple nisqa, chay maqanachisawanchis tukuy altamacheñosta”.

TyT Altamachi3

El presente artículo también podrá encontrar en la revista Conosur Ñawpaqman N°159 (impreso).

Más publicaciones

Wayk’urikuna: Chaqra patapi puquywan Jat’aqu Piqtu ruwarina

 “Kay q’umir tiempoqa tukuy imitata wayk’urikunchik, chaqra patapiqa tiyan tukuy laya q’umir...

Leer más 14/03/2026
Yachayninchik: CH’ILLKAMANTA LLIKT’A RUWARINA

Ch’illka llikt’ita misk’i, k’achitu queso quesolla, jatun llaqtamantaqa llikt’a mana misk’ichu,...

Leer más 14/03/2026
Yachayninchikta Kallpachaspa: “WATHIYA RUWARIKUNA, UQHARIY TIEMPOPI”

Periódico “Conosur Ñawpaqman” Norte Potosikama chimparirqa, yacharinapaq, qhawarinapaq, imaynatataq...

Leer más 14/03/2026
TODOS SANTOS RAYMI: Almasta yuyarispa paray pachaman yaykunchik (Video)

CENDA / 6 de Noviembre de 2020. Todos Santos raymi Aya Marq'ay (noviembre) killapi chayamun, Bolivia...

Leer más 14/03/2026
LEYENDA DE LA COCA

CENDA / 19 de agosto de 2020. - En bolivia la hoja de coca es sagrada, respetada en la Constitución...

Leer más 14/03/2026
Willarisqayki: Mallkumanta Imillamanta Quri Q’intimantawan

  WILLARISQAYKI: Comunidades campesinas indígenas originariaspiqa sapa ch'isi manaraq puñuykapusaspa...

Leer más 14/03/2026

Fermín Visite nuestra pagina web anterior
Fermín